«
»





Koormustest - kellele ja miks?

Koormustestid annavad vajalikku infot nii alles sportimist alustavale inimesele kui ka professionaalsel tasemel treenivale sportlasele.
Uuringute käigus hinnatakse tervisega seonduvat kehalist võimekust, koormustaluvust ning hetke sportlikku vormi ja antakse nõuandeid edasiseks (treeningkoormus, toitumine).
Koormustestiga hinnatakse südame-veresoonkonna kohastumist koormusele (mõõdetakse vererõhku, südame löögisagedust, registreeritakse koormusaegne kardiogramm).  Samuti on võimalik määrata maksimaalset hapnikutarbimise võimet (iseloomustab inimese vastupidavuslikke võimeid) ning mõõta koormusaegset laktaadi teket veres. Nende näitajate põhjal määratakse inimese aeroobne ja anaeroobne lävi ning individuaalsed treeninguks sobivad pulsivahemikud.

Testikeskuses teeme koormusteste veloergomeetril või jooksulindil. Testi valikul lähtutakse peamiselt harrastatavast spordialast, kuna testimine peaks olema võimalikult spordialalähedane.
Jooksulindil saab teha nii jooksutesti kui ka nn. suusatesti – kõnnitest  „vastu mäge“. Jooksutesti puhul muutub jooksulindi kiirus ning testi tulemusel saab soovitada ka treeninguks sobivat jooksukiirust. Kõnni- ehk "suusatesti" puhul muutub eelkõige lindi tõusunurk. Selline test sarnaneb kõige enam suusatamise imitatsioonitreeninguga. Samuti sobib kõnnitest hästi ka alles treeningutega alustavatele inimestele.

Laktaaditeste on võimalik läbi viia ka maastikutestidena (jooks, ratas, suusatamine, rulluisutamine). Maastikutesti eeliseks on asjaolu, et testimine toimub reaalses treeningkeskkonnas. Kindel distants läbitakse erineva tempoga (tavaliselt 5 erinevat kiirust), mõõdetakse laktaadisisaldust, registreeritakse pulsisagedus ja kiirus. Saadud andmete põhjal saab määrata aeroobse ja anaeroobse läve pulsisagedused ning (jooksu)kiirused.